ABAM Social concern ajanga ayonga Temesepba Chiyungtsü Amshir Anepalutsü Anagzükshiba sentong ka August 23, 2024, anogo kanga takok ngua agiogo. 

Iba sentong ya tanü temesepba chiyungtsü ajanga timtem bener arutsüba ajanga asen nübur akoksaba ya shibai kibur küma inyaktsü ta sensaksemba sentong ka liasü.

Rev. Dr. Mar Pongener, Executive Secretary, ABAM, ajanga okila nung tanü asen Aortem asoshi tongtipang mapaji temesepba chiyungtsü achiajemer anepalutsüba ya lir. Kechiaser ibaya lokti inti tebilemtsü lir, anungji asenoki ibaya odang toktsüra asen Aor lokti akoksatsü. Anungji ajaki süoki ia ya kü mapa ta bilema inyakti ta ayongzük.  

Sentong nung Zone wise lemsaer pei Tzükong aser zone nung koba temesepba chiyungtsü bolua amshir aser shibai kibur kümteta inyaktsü ta jembia liasü. Iba mapang nung Zone ajaki iba tebilemtsü ya arok tebilemtsü lir, anungji tangar dak imla matai, pei akokba nung anepalutsüla ta sensak asem. Iba den külemi Arogo aser Yimten külemi lungjemer Administration den consultation sentong akatsü aser Yi tongpang ya lokti tebilemtsü ta angateta Arogoi dang masü saka lokti ajaki rara nung dang takok lenmang lir ta jembia liasü. Joko zone nung Task Force shimteta chiyungtsü tamajung amshiba nokdangtsü junger ta jembi. India-i "The Cigarette and Other Tobacco Products Acts"  2003 section 4 nung lokti tesem nung moko machitsü temzüng yanglua lir, iba ya yimtsüng aser arogo ajak nung takoktsü lenmang lir aser inyaktsüla ta akang akanga jembi. 

Iba sentong nung Shisa Len Sayurtem Mr. Maong Jamir, Secretary, Fin. & Property, ABAM aser Mr. Limasangwa, Coordinator, Media & Social Concern, ABAM liasü. 

Ajak agi arogo 75 nungi Sannükeri anir, Social Concern Convener, Yimten Yimsüsür, Watsü aser Student 288 arua iba sentong nung aden. 

Tsüngremi Aortem ajaki iba tongpang raradang Tsüngremi takok agüjangma.